Seitengewehr 84/98

Kuidas valmistada koopia II ms saksa vintpüssi K98 tääki?

   K98 täägi makett on ilma liikuvate osadeta. Koopia põhiosa on valmistatud puust ning tuppe eemaldada ei saa, kuid sellegi poolest maketi väljanägemine ei erine palju ehtsast täägist. Sellel on kõik iseloomulikud detailid, väljaarvatud pealelöödud markeeringud ja seerianumbrid nagu päris terariistalt leida võib. Õpetuses on näha bakeliit põskedega täägi valmistamine. Materjalidest leiavad kasutust veel lisaks plastik ning veidi metalli. Täägi valmistamise šabloonid leiab siit!

   1. Täägi valmistamisel kasutada soovitavalt kõva tihedat puud, milleks suurepäraselt sobib kask. Samuti tuleks vältida oksakohti. Materjali pikkus peaks olema vähemalt 405mm ning paksus 20mm. Parem on siiski arvestada väikest lisavaru. Klotsile märgitakse šabloonide abil täägi kuju kahes vaates. Kõige lihtsam ja mugavam viis lõigeteks on kasutada lintsaagi. Esmalt liigutakse lintsael mööda täägi kitsamale küljele märgitud joont pidi. Lõige alustatakse täägi tupe tipust ning liigutakse keskel asuva tera kaitsmeni jättes seejuures jupid tooriku küljest veel lahti lõikamata. Alles järgmise etapina lõigatakse laiemale küljele märgitud joont mööda täägi põhi kuju välja. Viimaks lõigatakse lahti ajutiselt alles jäetud jupid tera kaitsme juurest. Selline järjekord on otstarbekas!

Hädapärast võib kasutada väljalõikamiseks tikksaagi. Sae üheks miinuseks on liiga väike materjal, mida mööda lõiget teha on raske. Selleks, et lõige õnnestuks peaksid tooriku mõõtmed suuremad olema. Seda eriti täägi kitsamale küljele märgitud kujutise ümbrusest. Lõikamiseks tuleb toorik kinnitada töölaua servale pitskruvi abil. Saagimisel jälgida tähelepanelikult joont, hea on kui umbes 0,5 mm varu jääb. Varu arvestada ka lintsael töötades!

   2. Peale väljalõikamist töödeldakse lõike pinnad suurema puidu viiliga. Selles etapis servadele kumerusi veel ei teostata. Tuleb ainult jälgida, et kahes vaates peale kantud piirjoonteni oleks täägi kuju ilusti saavutatud. Nüüd, kui makett on veel suhteliselt kandiline, on hea puurpingil teostada aukude sisselasked.

Täägi nupu tarvis tehakse 12mm-se puidupuuriga süvend 5mm sisse. 7mm-se puuriga lastakse auk tupel olevale naha konksule, mille sügavus 5mm. Samuti tehakse augud täägi põskede kinnitus poltidele, mille läbimõõt 7mm ning sügavuses 3mm piisab.

Lisaks asub täägi põskedel kummagi poole peal pilukene, mille üks ots on ümar ja teine kandiline. Selle välja töötamiseks puuritakse esmase etapina 3,4 mm puuriga auk läbi põskede. Täägi käepideme otsas asuva kinnitus soone tegemiseks tehakse samuti esimese etapina auk. See ulatub käepideme otsast põskede jooneni. Selleks kasutada akudrelli 6mm-se puuriga. Toorikut tuleb käes hoida, ning samal-ajal vaikselt sisse lasta. Aeg-ajalt kahest küljest jooksu jälgides saavutab puur õige kursi sisenemisel.

   3. Kinnitus soone tegemiseks on kõige parem paigaldada toorik kruustangide vahele, kus see kindlalt paigal püsib. Eelnevalt otsast puurimine tehtud, süvendatakse peitliga avatud 5mm laiune soon auguni. Peitliga välja uuristatud pinnad võib väikse muukviiliga tasandada (vt tööriistade pildilt 6.). Ristipidi olev soon on lihtsustatud, ulatudes otsast sisse 10mm ulatuses. Selle tegemiseks on vaja spetsiaalset tõmmitspeitlit (vt tööriistade pildilt 3.). See näeb välja nagu terav konks, millega on võimalik augu põhjast laastu väljapoole kiskuda. Vajadusel võib selle ise valmistada näiteks vanast viilist.

Mõningad vajalikud tööriistad ja erivahendid.

   4. Enne kumeruste välja voolimist on otstarbekas teha täägi põskedele iseloomulikud soonekesed. Varem läbi puuritud august saab üks osa soonekese ümaraks otsaks. Kandiline ots raiutakse peitliga välja ning kujunevad soonekesed kummalegi käepideme poolele. Selleks tööks on vaja väikest peitlit laiusega umbes 3mm, kuid mitte laiemat kui 3,4mm (vt tööriistade pildilt 2.). Sooned tehakse parajalt sügavad, et keskele jääks u 4 mm laiune osa.

   5. Nüüd kui augud ja sooned tehtud on õige aeg anda täägile kumerused. Esmalt voolitakse vestmisnoa abil suurem osa ära ning seejärel töödeldakse suurema puiduviiliga. Käepideme juures olevate sisekurvide puhul kasutatakse ümara küljega viili (vt tööriistade pildilt 7.). Viimasena voolitakse täägi tupe nupuke ja käepideme kaitse.

   6. Peale põhi kumeruste andmist tuleb teha maketile põskede paiknemise piirjooned. Imitatsiooni esile tõstmiseks need lõigatakse peenikese sae ja lõike noa abil (vt tööriistade pildilt 5.). Samuti võib lõigata peenikse soone tupe ja käepideme kaitsme piirile. Täägi põskedel olevad diagonaal triibud märgitakse šablooni abil peale. Seejärel tõmmatakse lõikenoaga mööda joont umbes 1mm sügavuselt sisse. Seejärel voolitakse noaga tasakesi mõlemalt poolt sisselõike piiri, mille järel tekkivad esialgu veel kandilised triibud. Peale lapiku ümarviili servaga töötlemist saavad põsed parema väljanägemise (vt tööriistade pildilt 7.). Täägi nupu teisele küljele märgitakse kinnitus konksu kontuur ja lõigatakse noaga piirjooned. On olemas ka variandid, kus ehtsate tääkide põsed on valmistatud puust ilma lisa ilustusteta nn. triipudeta. Sellise variandi valmistamine pole keeruline.

   7. Naha konks on tehtud kahest metall osast, mis on omavahel kokku joodetud. Konksu plaat on valmistatud 2,5mm paksusest raud plekist. Kuju märgitakse šablooni abil peale ning lõigatakse ketaslõikuri või rauasaega. Kumerused  töödeldakse käia või raudviiliga. Plaadi keskelt puuritakse auk kinnituskruvi jaoks. Esmalt lastakse 3mm puuriga auk läbi, seejärel tehakse 5mm puuriga faas peitepeaga kruvi tarvis. Konksu post on valmistatud torujupist, mille välimine läbimõõt on 7mm ja pikkus 15mm. Toru üks ots viilitakse kahelt küljelt nii, et tekivad kaks teravat sarvekest. Need sarvekesed surub kinnituskruvi puidu sisse, mis garanteerib konksu tugeva paigalpüsimise. Jootmisel puhastatakse mõlemad kokkupuute pinnad ning kaetakse tinabaasil jootepastaga. Plaat pannakse pealmine külg maha, mille peale asetatakse postike. Seejärel kuumutatakse gaaslambiga detaile, mille järel jootepasta tina sulab ühtlaselt posti ümber. Peale jootmist tuleb detaililt pesta maha eraldunud puhastusjäägid seebiveega!

Lisaks on kinnitus konksul ümber tupe ovaalne plaadike. Selle võib valmistada plastmassist, mille paksus 3mm. Plaadike kuumutatakse kuumapuhuriga ning painutatakse tupe pinna peal oma kumer kuju. Kuuma plastmassi võib suruda näiteks paksema nahk rihmaga. Alles peale kuumutamist on soovitav välja viilida kumerused ja puurida plaadi keskele auk 7mm puuriga. Peale plastplaadi valmistamist proovida mõlema detaili sobitumist tupe külge kinnituskruviga. Kui kõik klapib võib selle järgmiste etappide tarvis lahti võtta.

   8. Kuppel kruvipeade, mutrite ja kinnitus nupu tegemiseks sobid metallitreipink, kus saab ideaalselt ka pisemaid plastmass detaile valmistada. Põskede kinnitus kruvid ja mutrid võib valmistada näiteks vaht-PVC kestaga pliiatsist. Grafiit südamik pole probleem, hiljem värvituna pole nähtav. Kruvipead ja mutrid tuleb teha veidikene väiksemad, et nad hiljem ikka värvikihi paksusest tingituna sisse mahuksid. Kirjutusvahend on küll nurgeline, kuid on võimalik treipingil töödelda ümaraks. See saavutatakse esmalt treiteraga ning seejärel silutakse lihvpaberiga. Kui kruvipea kumerus saavutatud lõigatakse see maha 3mm tagant. Eraldunud rattakesele lõigatakse seejärel väikse tapisaega piluke kruvipea imitatsiooniks. Põskede mutter valmistatakse analoogselt, jättes kuppelpea tegemata. Keskele lastakse treipingil 3,3mm puuriga auk, ning seejärel lõigatakse rattake maha 3mm tagant. Järgmisena tehakse pilu ümarale mutrile. Otsas olevasse auku pistetakse ümar puit pulgake, mis kujutab poldi nähtavat otsa, millele mutter otsa keeratud. Peenikest pulka saab edukalt maha lõigata noaga, seda töölaual surudes ning samal-ajal rullides.

Täägi kinnitus nupp on väljanägemiselt samasugune nagu põskede mutrid, seejuures ainult suurem. Trei materjaliks võib olla plastik või isegi kase puu. Peale valmimist võib detaili täägile külge liimida. Ülejäänud väiksed osad värvitakse eraldi ning liimitakse hiljem omadele kohtadele.  Täägi tupe küljes on nähtav lisaks veel pisike kruvi, mis originaalis hoiab kinni tupe sees olevat lehtvedrude sisu. Maketile võib lisada ligilähedase välimusega kruvikese, mille pea läbimõõt 6mm.

   9. Täägi käepideme ühel küljel asub originaalis plekist tulekaitse, mis kaitseb põskesid vintraua kuumuse eest. Maketile võib imitatsiooni valmistada plastikust, mille paksus umbes 1mm. Selleks sobib näiteks vana telefoni kaart. Plastik riba laius on 12,5mm ja pikkus 80mm. Detaili ühe otsa nurgad ümardatakse viiliga. Põskede tulekaitse liimitakse hiljem, kui värvimine tehtud eraldi osades.

   10. Eelnevad jupid tehtud on õige aeg maketi pinnad peenema liivapaberiga korralikult siledaks lihvida. Vajadusel suuremad praod ja ebatäpsused peenpahtliga parandada. Hea viimistluse saavutamiseks enne värvimist tuleks tääk vähemalt 2 korda üle lakkida. See on vajalik, et puidus olevad peenemad praod saaks täidetud. Et hea terves ulatuses lakkida oleks, kinnitatakse ajutiselt täägi kinnitussoone otsast sisse pikem puidukruvi. Selle abil saab ka maketi hiljem värvikihtide lisamisel kuivama riputada. Vahendiks võib olla tavaline tugev lahustibaasil puidu lakk, mida pintsliga õhukeselt peale saab kanda. Iga laki kihi järel tuleks vesiliivapaberiga pind töödelda. Viimane kiht lihvida peene karukeelega. See on pehme ning saab paremini kumerusi järgida.

   Veel enne suure pinna värvimise juurde asumist liimitakse naha kinnituskonksu ovaalne detail ning kruvitakse konks ise. Soovitavalt enne kinnitamist võib naha kinnituskonksu tagumise poole mustaga  üle pihustada. Kui konks paigas, pahteldatakse kruvipea kinni ning lihvitakse pind ühte. Soovitav kasutada kiiresti kuivavat autopahtlit.

   11. Peale sileda aluskihi saavutamist võib värvimistega alustada. Hästi sobivad pudelites müüdavad spray-värvid. Need on mugavad ja kuivavad kiiresti. Esmalt kaetakse terve tääk musta matt värviga. Kuid enne põhipindade juurde asumist tuleb katta värviga raskesti ligipääsetavad kohad, milleks on kinnitussoon ja põskedes asuvad piklikud süvendid.  Selleks võib natuke pihustada värvi mõnda anuma põhja ning sealt väikse pintsliga võttes pinnad katta.

   Kui kogu aluspind must, värvitakse täägi põsed pruuniks. Selleks kaetakse kõrval olevad alad maalriteibiga kinni. Peale bakeliit imitatsiooni põhipinna värvimist pihustatakse kaugemalt õrn kiht musta värvi peale. Selle abil on võimalik pruuni pinda tumedamaks saada ning anda bakeliidile iseloomulik välimus. Enne kuivama panemist eemaldada kinnikaetud osad.

   Et tääk saavutaks metalli lähedase välimuse tuleb mustale aluspinnale pihustada kaugemalt õrn hõbejas kiht. Mittevajalik bakeliit osa täägil tuleks nüüd seekord kinni katta. Hallikas kiht peab läbi kumama, üle pingutada ei tasu. Rohkem võib lasta täägi nupule ja käepideme tagaosale, imiteerimaks kulumist. Hõbehalli kihti võib katse eksitus meetodil koheselt ka laiali hõõruda lapiga. Sellised hajutatud hallid värvipiisad muudavad välimust tunduvalt metalsemaks.

   Kulumise esiletõstmiseks teravamatel servadel sobib ideaalselt hõbehall marker, millega saab hõlpsalt värvi sinna kuhu vaja. Tehes mõned kohad kergelt üle hõõrutakse piki serva švammiga see veidi laiali. Samu tehnikaid kasutades töödelda ka kruvi pead, mutrid ja tulekaitse riba. Saades pisemad detailid töödeldud võib need oma kohtadele liimida. Kui on soov, võib imiteerida veel kerget korrosiooni. Tasakesi švammi tükiga tumepruuni peitsi peale tupsutades saavutab huvitava tulemuse.

   12. Ja ongi peaaegu valmis. Kogu värvimisprotsessi püsima jäämiseks tuleks kogu tääk üle lakkida mati spray-lakiga. Kuigi värvid kuivavad kiiresti, siis ei ole siiski soovitav kõiki kihte ühel päeval täägile kanda. Kindlasti veenduda lakki peale kandes maketi alus värvide kuivuses, vastasel juhul võib laki pind kobrutama hakata.

THE END